Toimus töötuba konverentsil

Tallinna Saksa Gümnaasium osales reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsil Tallinna Reaalkoolis 10.–11. september 2021

Kool oli seal väljas oma töötoaga “Kõik ühes mobiilne STEM labor koolidele – Globisens seadmete kasutamine õppetöös”.  Külli Veerme, Riina Leppmaa, Kertu Pildre (Tallinna Saksa Gümnaasium)

Õpistsenaariumite koolitus Laagna Gümnasiumis ja Tallinna Saksa Gümnaasiumis

24. augustil osalesid Laagna Gümnaasiumi, Kunsigümnaasiumi ja Pelgulinna Gümnaasiumi õpetajad ühisel koolitusel, kuidas luua õpistsenaariume kodanikuteaduse suunitlusega.

Õpetajate meeskonnad lõid 5 erinevat õpistsenaariumi:

Puude väljakutse Kunstigümnaasiumi ümber (Goosechase.com/edu abil)

Müra väljakutse Laagna koolimaja ruumides

Müra väljakutse Laagna Gümnaasiumi õuepiirkonnas

Prügi kogumise vaatlus-väljakutse Laagna Gümnaasiumi ümbruses

Grafitikunsti väljakutse Pelgulinna ja Laagna Gümnaasiumite ümbruses.

27.09 tegime sama koolituse läbi Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajatega.

Valmisid stsenaariumid:

Sport ja pulss ( õues)

Magistritöö kodanikuteaduse kompetentsikeskuse toimimisest Tallinna Saksa G. õpetajate näitel

2. 06.2021 kaitses edukalt oma magistritöö haridustehnoloogias Tallinna Saksa Gümnaasiumi haridustehnoloog Riina Leppmaa, teda juhendas koolitaja Külli Kori.

Uurimistöös viidi läbi Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetajate hulgas tegevusuuring, milline on Kodanikuteaduse kompetentsikeskuse projektis osalevate õpetajate hinnangul nende hoiak Globisens sensorite kasutamisele uurimuslike tundide läbiviimisel. Andmeid koguti veebipõhiste ankeetküsitluste kaudu. Uurimuse tulemustest selgus, et kooli õpetajaid huvitab uurimuslik õpe koos teaduslaboritega. Kogemus tuli alles koolitustel õppides ja ise õppetunde läbi viies koos haridustehnoloogi abiga. Küsitluste põhjal võib ka öelda, et õpetajate hoiakud projekti käigus muutusid aina positiivsemaks. Eriti paistis see välja just koolituste järgsel ajal, mil tutvustati ja korrati uusi võimalusi ning tehti katseid. Uuriti, kas õpetajad muutuvad närviliseks seoses Globisens sensoreid kasutades. Esmalt küsitlusele vastates arvas 40% õpetajaid, et Globisens sensorite kasutamine ei muuda neid närviliseks, see-eest kevadel oli vastajaid 70%.

Ühtlasi tuli uurimusest ka välja vajadus tehnilise toe, koolituste ning väga heade töölehtede järgi, mida iga õpetaja saaks oma uurimuslikku tundi läbi viies kasutada ning vajadusel oma äranägemise järgi muuta. 

Töö tulemusena võib soovitada rohkem korraldada õpetajatele selliseid koolitusi sensorite rakendamise osas õppetöös, kus mõeldakse rohkem õpetajate hoiakute muutmisele, kuna üldised arvamused kolleegide seas mõjutavad õpetajate Globisens sensorite kasutamist uurimusliku õppe ja kodanikuteaduse projektide teostamisel. 

Autori arvates on sensorid ja õppimine tänapäeva koolis üks oluline koostöö vorm tehes lihtsamaks õpilase koolitunnid ning samas äratades huvi ka teaduse ja uurimiste vastu, näiteks jookide pH uurimine 5.klassi loodusõpetuse tunnis, mille üks uuringus osalenud õpetaja enda tunnis läbi proovis. 

Antud töö autori arvates saab sensorite abil mõõtmisi teostada märkamatult ning saadud tulemusi on võimalik hinnata. Kui veel ühendada sensorid vastava tarkvaraprogrammiga, siis on võimalik sensorist saadud andmeid automaatselt analüüsida ja tagasisidet anda. Küsitlustest tuli välja, et julgetakse Globisens sensoritega uurimuslikke tunde läbi viia, nende kasutamine hirm ja närvilisus vähenesid uuringu käigus. Leiti, et sensorite ja kodanikuteaduse rakendamine tundides muudavad õppetunni mitmekesisemaks. Tegevusuuringu etapilise läbiviimise käigus selgus ka, et vahendeid kasutatakse, jagatakse ning luuakse ise uusi õpistsenaariume.

Kunstigümnaasium loob ühiseid kodanikuteaduse avastusradasid koolituspäeval 7.06

7.06.2021 algusega 8.30 toimub Kunstigümnaasiumi õpetajate rühmale koolituspäev, kuidas saab ühisandmeid kodanikuteaduse õpiradadel.

Kavas on katsetada kolme erineva tarkvaraga õpiradade loomist.

Avastusrada.ee edasiarendatud versiooniga saavad õpetajad luua avalikke andmekogumisega väljakutseid, et lahendada näiteks kooli ümbruskonnas olevaid olulisi pobleeme. Avastusrajas saab osaleja saata erinevaid andmeid, kogudes neid nii Globisens sensoriga kui ka fotode ja sõnaliste andmetena.

rada2.smartzoos.eu keskkonnal on õpilaste ühisloomet toetavad funktisonaalsused – õpilased saavad radadel olevaid küsimusi luua ise, luua erinavate küsimuste põhjal erinevaid teekondi. Eriti põnev on, et saab keskkonnas kasutada ka ajaloolisi pilte, näha millised olid uuritavad paigad vanasti.

Avastusrada ja rada2.smarzoos.eu on veebirakendused, mis eeldavad õues GPS signaaliga asukoha pikapanemist, kolmas testitav veebirakenuds + app gooschase.com/edu lubab aga õpetajal teostada väljakutseid ka kinnistes ruumides ja pole otseselt asukohaga seotud. Näiteks saab ülesandeid teha erinevates muuseumites, kooliruumides. Selle õpikeskkonna põnev võimalus on meeskondlik võistlusmoment.

Kõik testitavad keskkonnad on suurepärased abimehed distantsõppe ülesannete loomiseks.

Mis aga peamine, nende abil saab andmeid ühiselt koguda, alla laadida kogutud andmeid ja kasutada neid probleemide lahendamiseks koos sidusrühmadega piirkonnast.

Kavas on luua kodanikuteaduse radasid, millega kaasata avatud õuepäevade raames erinevaid sihtrühmi.

Kodanikuteaduse ühisandmete radade loomise koolitus

Koolitus 26.05.21 kell 9.00-16.00 Pelgulinna G. arvutiklassis ja õues.

Koolitusel tutvutakse, miks on vaja kodanikuteaduses koguda ühisandmeid. Mil viisil saab ühisandmete kogumist toetada Avastusraja uus rakendus.

Esitluse slaidid

Lisaks vaadatakse teisei geolokatiivseid rakendusi, millega saab õpiradasid luua ja õuekeskkonda sensorite mõõtmise ja teiste küsimustega ülesandeid teha.

https://kool.avastusrada.ee/et/challenges

http://rada2.smartzoos.eu

http://goosechase.com/edu/

http://actionbound.com

Õpetajad loovad koos kodanikuteaduse ja uurimuskikke ülesannete radasid, mis on interdistsiplinaarsed.

Õpetajad katsetavad vastastikku loodud õpiradasid.

Õpetajad saavad radasid kasutada veel 2021 a. kevadsuvel koos õpilastega.

Rajad on ka vajalikud linnapäevadel kodanike kaasamise võimalusena.

Sama koolitus on veel kavas 15. juunil 2021 Laagna gümnaasiumis.

Avastusrajas on nüüd võimalik läbiviia kodanikuteaduse väljakutseid

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel on saanud valmis Avastusraja platvormi arendus, mille raames lisati võimalus kodanikuteaduse väljakutsete läbiviimiseks. Kõik avalikud kodanikuteaduse välakutsed on kättesaadaval lehelt https://kool.avastusrada.ee/et/challenges.

Iga väljakutse on seotud ühe rajaga, mille puntkides saab teha ka mõõtmisi (nt Globisens Labdisc, Vernier või muude sensoritega). Kõik kogutud andmed koondatakse väljakutse lehele, mis näitab tulemusi graafikutel ja võimaldab tulemuste allalaadimist CSV failina.

Ilmad lähevad järjest ilusaks, hakkame õues kodanikuteaduse radasid katsetama!

Kaardistame üheskoos allikad

Tallinna Ülikooli uurijad viivad läbi kodanikuteaduse projekti, mille eesmärgiks on kaardistada Eesti allikad ning hinnata nende veekvaliteeti. Allikavee kvaliteedi mõõtmiseks saab kasutada ka Globisens sensoreid (sh temperatuur, pH, elektrijuhtivus), mis annab hea võimaluse Kodanikuteaduse kompetenstikeskuse koolidele liitumiseks.

Vaata lisainfot https://allikad.info/.

Saue Gümnaasiumi õpilased uurivad müra ja valguse taset

Saue Gümnaasiumis viiakse läbi kodanikuteaduse projekti, mille eesmärgiks on uurida Saue linna müra ja valguse taset. Müra ja valguse taseme mõõtmiseks kasutatakse mobiilirakendusi ning projekt on avatud kõigile Avastusrajas kodanikuteaduse väljakutsete all: https://kool.avastusrada.ee/et/challenges.

Sellest projektist saab eeskuju võtta, et teha midagi sarnast ka Tallinnas. Müra ja valguse taseme mõõtmiseks saab kasutada Globisens Labdisce.

Avatud koolituspäev Reidi teel 2. oktoober

2. October, 2020

Peamised vahendid: Globisens sensorid müra mõõtmiseks, http://Avastusrada.ee; http://Anecdata.org, nutitelefonid, äpid müra mõõtmiseks

Asukoht: Reidi tee ja Tallinna Ülikool

Osales 25 õpetajakoolituses õppivat ja töötavat õpetajat üle Eesti. Reidi teel käidi päeva jooksul nelja erineva rühmaga, et osalejaid hajutada.

Tegevus algas Globisensi sensoritega tutvumisega – demonstreeriti katseid Ph meetriga.

Katsed kavandati avastusõppe meetodil – osalejad said oletada, mis juhtub ja seejärel oma oletust kontrollida, kasutati erinevaid mahlu. Selgus, et vaatamata mahla tüübile oli kõigi metsamarjajookide ph ühtlustatud samale happesuse väärtusele, mida pudeli etiketil ei kajastatud.

Ühe rühmaga uurisime metsamarju ja oletasime, kas pohlad või jõhvikad või mustikad on kõige hapumad.

Seejärel tutvuti müra mõõtmise võimalusega sensoris. Kuna soovisime näidata ka tööd oma vahendeid kasutades, siis laadisid osalejad endale ka müramõõtmise äpid nutitelefoni. Soovisime rajal erinevate seadmetega kogutud andmeid võrrelda.

Seejärel tutvuti Avastusraja keskkonnas väljakutsete loomisega. Keskkonnaministeeriumi toel oleme edasi arendanud avastusraja keskkonna, et selles saaks just ühisandmeid koguda. Sel päeval uurisime, kui hästi arendused toimivad.

Edasi liiguti Reidi teele, milles läbiti üks lõik D-terminaalist kuni Russalkani. Igas punktis arutati, mis vead võivad tekkida kui andmekogumise punktidele lisada veel näiteks foto ja teksti saatmine.

Ühes punktis tuli õpetajatel läbi teha tervisetegevus ja arvutada oma kiirus. Lõpuks koguti osalejatelt tagasiside, kus nad sellist tegevust saaks koolis kasutada. Õpetajad olid üllatunud võimalusest kombineerida punktiga eri ainevaldkondade tegevusi. Iga järgneva rühmaga koostatud rada parandati.

Tegevustest räägiti ka rahvusvahelises projektis INOS, mille kohta tehti youtube’i jaoks video (link tuleb kui video üles laetakse).